Eneseabi Ressursid

Vaimse tervise edendamiseks on erinevaid viise.

Õpi, kuidas ennast aidata ja oma depressiooniga toime tulla.

Loe eneseabi kohta ja testi ennast.

Loe lisaks

Tee test

Mida saab õpetaja teha?

Mida saab õpetaja teha?

Olenevalt nooruki seisundist, võid osata Sa kahtlustada noort tõenäoliselt vaevavat häiret ning lihtsustada tema teekonda abi juurde. Kui saad noorukiga tema muredest rääkida enne, kui ta perearsti vastuvõtule pöördub, saad talle rääkida muutustest, mida Sina oled tähele pannud. Kui vaja, räägi nii noore kui tema pereliikmetega ning püüa neid veenda perearsti või vaimse tervise spetsialisti vastuvõtule pöördumise olulisuses. Julgustades neid pöörduma spetsialisti vastuvõtule, muudad ka professionaalse abi kättesaadavaks.

Õpetajana ei ole Sinu roll ega kohustus noort ravida. Küll aga on Sul tähtis roll märkamaks seda, kui mõni noor vajab professionaalset abi. Toetus, mida Sa koos koolipsühholoogiga noorele pakkuda saad, on sageli kõige olulisem: noore jaoks on võimalus rääkida usaldusväärse inimesega hindamatu väärtusega.

Depressiooni äratundmine

Õpetaja saab õpilase olukorrast ülevaate temaga rääkides - küsides tema enesetunde ja depressiooni sümptomite kohta. Näiteks võib küsida, kas noor tunneb ennast kurvana - kui kaua on ta ennast nii tundnud ja kui sügavat kurbust ka kogeb.

Noore jaoks olemas olemine ja tähelepanelik kuulamine on väga oluline.

Inimene, kes kuulab noort huviga, peaks olema tähelepanelik nii verbaalsete kui mitteverbaalsete vihjete osas kolmes põhilises valdkonnas:

  • Psühholoogilised sümptomid – mõtlemine, tunded ja motivatsioon on haigusest mõjutatud
  • Kehalised sümptomid – peavalu, kõhuvalu, seljavalu ja muu selline. Vahel väljendub depressioon ainult kehaliste sümptomitena
  • Käitumuslikud sümptomid – need tekivad tavaliselt psühholoogiliste ja kehaliste sümptomite koosmõjus

Kui Sa tunned, et keegi võib olla depressioonis, püüa meenutada, kuidas see inimene käitus kuus kuud tagasi. Kuidas ta käitus Sinu ja teistega? See võib aidata saada paremat aimu olukorrast. Samas tasub ka meeles pidada, et osa inimesi püüab sümptomeid varjata, kuna nad tunnevad häbi või arvavad, et nad erinevad oma sõpradest.

Mõned tunnused ja käitumuslikud muutused võivad olla väga sarnased tavalisele stressireaktsioonile. Seega on oluline vahet teha depressioonil ja tavalisel stressil. Alljärgnev joonis aitab Sul tavalist stressi ja depressiooni eristada.

Kui Sa soovid teada, kas nooruk võib olla haigestunud depressiooni, võid käesoleval veebilehel täita depressiooni küsimustiku (küsimustiku abil saab hinnata ka teise inimese võimalikku depressiooni).

Arsti juurde suunamine

Kui Sa arvad, et noorel on depressioon, võid paluda nõu ja abi kooli psühholoogilt. Psühholoogil on depressiooni osas põhjalikumad teadmised. Võib-olla on Sul raske perekonda veenda abi otsimise vajalikkuses - ka sel juhul võib meeskonnapõhisest lähenemisest abi olla.

Kui koolis, kus Sa töötad, puudub psühholoogi ametipositsioon, saad rääkida noore ning tema perekonnaga ja soovitada neil abi otsida, et noore terviseseisundit täpsustada ja vajadusel abi saada. Perekonnaga rääkides oleks hea teada, kuhu noorega pöörduda võiks - seega oleks eeltööna hea kaardistada kooli naabruses töötavad vaimse tervise spetsialistid või soovitada neil lihtsalt perearsti vastuvõtule minna. Ka sellest võib olla kasu, kui oskad noorele ja tema perekonnale depressiooni ravi põhitõdedest rääkida.

Projekti iFightDepression edendavad: