Eneseabi Ressursid

Vaimse tervise edendamiseks on erinevaid viise.

Õpi, kuidas ennast aidata ja oma depressiooniga toime tulla.

Loe eneseabi kohta ja testi ennast.

Loe lisaks

Tee test

Õpetajad

Mida peaks õpetaja teadma?

Nooruk on üleminekueas, liikudes lapsepõlvest täiskasvanuikka. Noorukit võib näha seismas ristteel, kus toimub identiteedi konstrueerimine, autonoomia otsimine, uute kogemuste otsimine ja muu selline, mis kõik võivad kaasa tuua uusi riske ja kaotusi. Võttes arvesse aju küpsemise ja sotsiaalsete väljakutsete konteksti, on arusaadav, et vaimse tervise häired (sealhulgas depressioon) hakkavad sagenema just noorukieas. Depressioon on levimuse, raskuse ja suitsiidiriski poolest äärmiselt tõsine haigus.

Kool on oluline koht vaimse tervise probleemide märkamiseks ja suuremate probleemide ärahoidmiseks. On loomulik, et õpetaja hakkab kahtlustama, et midagi on korrast ära, kui õpilase käitumine ja õppeedukus järsult halvemuse poole muutub. Kahjuks võidakse neid muutusi tõlgendada millegi muuna, mistõttu võib oluline sekkumise võimalus kasutamata jääda.

Depressioon noorukite puhul

Depressiooni levimus on suur: keskmiselt haigestub elu jooksul depressiooni üks naine neljast ning üks mees kaheksast. Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO, World Health Organization) andmetel on depressiooni haigestunud lapsi ja noori vanuses 9-17 eluaastat 6.2%. Depressioon on tütarlaste seas poisslastega võrreldes rohkem levinud.

Võrreldes lapsepõlvega, kogetakse noorukieas sageli rohkem ja suuremaid väljakutseid ning erinevaid muresid. Mitmed väljakutsed - nagu näiteks vanemate lahutus, tõrjutus, sotsiaalne võõrandumine, vaesus, suured akadeemilised nõudmised, vanemate nõudmised, romantilised mured, hirm tuleviku pärast, väärkohtlemine, kiusamine ja muu selline - võivad soodustada depressiooni haigestumist.

Võrreldes täiskasvanutega on noortel vähem oskusi erinevate probleemidega toime tulla. Nad on täiskasvanutega võrreldes üpris kogenematud ning valivad pahatihti toimetulekuks vähem efektiivseid strateegiaid.

Depressioon ei ole vaid enda halvasti tundmine

Depressioon on palju enamat kui lihtsalt halb enesetunne. See on haigus, mis vajab professionaalset abi ja mida saab ravida. Vahel on raske eristada kurbust, mida igaüks meist vahetevahel tunneb, ja depressiooni. Olulised depressiooni indikaatorid on isiklikud kannatused, mis püsivad rohkem kui 2 nädala vältel, haiguse negatiivne mõju suhetele, sotsiaalsusele ja töö- või koolielule. Arstid ja psühholoogid on välja pakkunud nimekirja sümptomitest, mis võib depressioonile viidata.

Depressiooni äratundmine

Kui esineb alljärgnevaid sümptomeid, on tõenäoline, et inimene kannatab depressiooni all (mida rohkem sümptomeid, seda tõsikindlamalt saab haigust kinnitada), kuid ei tohi unustada, et diagnoosida saab ainult arst. Depressioonile võib viidata:

  • Huvi- ja naudingutunde puudumine tegevuste puhul, mis enne pakkusid naudingut ja huvi
  • Krooniline väsimus või jõuetus
  • Õppeedukuse järsk langus
  • Raskused keskendumisel, tähelepanu suunamisel
  • Lootusetuse ja abituse tunde väljendamine, üleüldine pessimism
  • Isutus, kaalukaotus, insomnia või liigne magamine, seksuaalse huvi puudumine
  • Narkootikumidega eksperimenteerimine või nende kasutamine (rohkem kui tavaliselt)
  • Keskendumine surmale ja ennasthävituslikud käitumisjooned (näiteks naha vigastamine teravate esemete või muu sellisega)

Depressioon mõjutab kogu inimese elu. Sümptomite arv ja raskusaste võib inimeste puhul ja aja jooksul varieeruda.

Depressiooni ravi

Depressiooni ravitakse peamiselt antidepressantide (medikamentoosne ravi) ja psühhoteraapiaga (psühholoogiline abi). Spetsiifilistele depressiooni tüüpide või juhtude jaoks, mis ei allu tavapärasele ravile, on ka teisi ravivõimalusi (sport, loovad tegevused, dieet jms). Tihti on parimaks lahenduseks erinevate raviviiside kombineerimine.

Projekti iFightDepression edendavad: