Kasulik on teada, et "parimat" psühhoteraapiat ei eksisteeri. Küll aga tuleks  psühhoteraapiat valides mõelda selle peale, kas konkreetset psühhoteraapia vormi peetakse efektiivseks. Oma efektiivsust on tõestanud KKT ja veel mõned psühhodünaamilised lähenemised, samuti MBCT (teadvelolev kognitiivne teraapia), mis aitab depressiooni kordumist ära hoida.

Kuid on ka teisi tegureid, mille peale tuleks mõelda. Sõltumata psühhoteraapia liigist, on väga oluline patsiendi ja terapeudi vaheline suhe, mis kujuneb esimeste kohtumiste vältel. Ühtse "liidu" tekkimine on teraapia edukuse seisukohalt määrava tähtsusega.

Mõtle alljärgnevate tegurite peale:

• Mis tüüpi teraapia on Sinu piirkonnas kättesaadav?
• Millal on Sinu jaoks õige aeg teraapiaga alustada?
• Kas terapeut saab Sind kohe vastu võtta? Kui ei, siis kui kaua pead ootama?
• Kuidas Sa teraapia eest tasud?
• Kas Sa kujutad end reaalselt ette seal teraapias käimas?
• Kui palju aega tahad või oled valmis teraapiasse investeerima? On väga erinev, kas kohtuda terapeudiga kord või kolm korda nädalas.
• Sa peaksid tundma, et suudad oma psühhoterapeuti usaldada ning tahad temaga koos töötada. Kui Sul esineb selles osas peale teist või kolmandat kohtumist endiselt raskusi, peaksid sellest rääkima oma perearstiga või otsima mõne teise vaimse tervise spetsialisti või valima mõne muu teraapia. Kindlasti tasuks enne teraapiast loobumist proovida erinevaid variante.

Kasulik on oma perearstilt nõu küsida. Tavaliselt oskavad perearstid erinevaid terapeute soovitada. Võib ka juhtuda, et perearsti hinnangul Sa psühhoteraapiat ei vaja. Kui nii peaks juhtuma, võid perearsti hinnanguga nõustuda või mitte nõustuda - lõpliku otsuse, kas teraapiasse minna või mitte, teed Sina.