Depressioonist lähemalt
Depressioonist lähemalt
Kui ütled, et tunned end depressiivsena, tähendab see paljudel juhtudel lihtsalt murest tingitud kurbuse- või jõuetusetunnet.
Enamus meist tunneb end mõnikord kurvana, kuid see veel ei tähenda depressiooni. Depressiooni korral tuntakse end üsna sarnaselt eespool kirjeldatule, kuid see tunne on oluliselt püsivam ning tugevam. Depressiooni korral on need tunded sedavõrd tugevad, et häiritud saab igapäevane funktsioneerimine. Samuti ei lase depressioon rõõmu tunda asjadest või tegevustest, mida tavapäraselt on nauditud.
Depressioon on vaimse tervise häire. See tähendab, et depressioon on haigus ja see mõjutab nii meie aju kui keha. Seejuures on aga oluline meelde jätta, et depressioon on ravitav.
Lihtsalt mõtle selle peale: kas Sa tunned end viimasel ajal kuidagi teistmoodi, rohkem kurva või ärevana? Kas miski on viimasel ajal sind murelikuks muutnud? Kui nii, siis võib-olla on kurvameelsus reaktsioon Sinu praegusele elusituatsioonile.
Või tunned Sa end sedavõrd tujuka, mureliku ja/või kurvana, et see häirib Su tavapärast elurütmi või -korraldust? Kas selline olukord on kestnud juba pikemat aega kui 2 nädalat? Kui nii, siis peaksid täitma käesoleval veebilehel meeleolu küsimustiku - veendumaks, et Sa ei kannata depressiooni all. Vajadusel otsi meditsiinilist abi.
Depressioon on väga levinud. See on kõige sagedasem vaimse tervise häire. Iga neljas või viies inimene haigestub vähemalt kord elu jooksul depressiooni. Mõnikord haigestutakse depressiooni ilma ühegi selge põhjuseta. Mõnikord on depressiooni põhjus selgem. Kui depressiooni algpõhjus lahendatakse, lepitakse oma olukorraga, otsitakse abi ja saadakse vajalikku toetust, võivad depressiooni sümptomid leeveneda. Enamus juhtudel ei kao need aga ilma ravita.
Kui ollakse haigestunud depressiooni, kogevad inimesed erinevaid kaebusi ja sümptomeid, kuid nad ei pruugi olla teadlikud oma haigusest. Nad võivad hakata mõistma oma olukorra tõsidust alles siis, kui märkavad, et nende halb enesetunne ei möödu, et nad ei ole enam suutelised oma igapäevaeluga tavapärasel viisil toime tulema, või on nende enesetunne muutunud nii halvaks, et elamine tundub mõttetu.
Depressioon on haigus
Vastupidiselt vaimsele stressireaktsioonile, mis on loomulik reaktsioon negatiivsetele elusündmustele, on vaimse tervise häired (nagu depressioon) vähem levinud ning võivad tekkida ka ilma selge põhjuseta. Vaimse tervise häired võivad olla raskekujulised, pikaajalised ning mõjutada igapäevaeluga toimetulekut. Sellistel juhtudel vajab inimene suure tõenäosusega professionaali abi. On oluline, et määrataks õige diagnoos ning ravi, olgu selleks siis medikamentoosne või psühholoogiline ravi.
Depressioon on meeleoluhäire ehk meditsiiniline seisund, mille korral on häiritud peaaju funktsioon kontrollida meeleolu. Depressioon mõjutab meie tundeid, mõtteid ja kehalisi funktsioone. Depressiooni haigestunud inimene kogeb intensiivseid negatiivseid emotsioone, huvikaotust ümbritseva suhtes, kurnatust, muutusi magamisharjumuses ja seksuaalses aktiivsuses. Depressioonile on iseloomulik ka pessimism, madal enesehinnang, raskused otsuste langetamisel, muutunud söögiisu ja vastavalt kas kehakaalu langus või tõus, elurõõmu kadumine, enesetapumõtted. Esineda võib ka teisi sümptomeid. Depressiooni sümptomitega kaasneb ebasoovitav mõju igapäevaelule, kahjustades inimese heaolu, tööelu ja suhteid.
Projekti iFightDepression edendavad:
